Lapse 6-8 esimesel elunädalal on märgiline tähtsus ning seda nimetatakse sümbiootiliseks perioodiks. Sõna sümbioos tähendab „eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu“ (ÕS 2018), ehk mõlemad osapooled pakuvad ning saavad teiselt osapoolelt midagi, mis on nende kvaliteetseks eluks hädavajalik (meeldetuletus bioloogia tunnist ).
Ema pakub vastsündinule sobilikku toitu ning oma olemasoluga on ta pidepunkt lapse jaoks uue maailmaga kohanemisel. Beebi samas oma olemasoluga kinnitab emale, et see mis tema kehast lahkus ei ole kuhugi kadunud ning imedes ema rinda aitab see emakal tagasi kokku tõmbuda. Mõlemad partnerid on vajalikud üksteisele.
Esimesed kaks kuud on aeg, kus ema peab olema vastsündinu jaoks rohkem olemas, seega vajab ta ka toetust (olgu see koristamine, söögitegemine, teiste laste eest hoolitsemine), kvaliteetset toitu (rinnapiima tootmiseks) ning loomulikult puhkust, eriti kui lapsel on raske esialgu kohaneda uue elurütmiga ning ööd on rohkem unetud, peaks emal olema võimalik puhata päeval, et olla siis öösel lapse jaoks jälle olemas. La on õnneks olnud algusest peale väga hea öine magaja 😛
Ja vastsündinu vajabki kõige enam armastust ning keskkonda, mis arvestab tema vajadustega.
Esimesed 6-8 elunädalat mõjutavad last kogu elu, nende esimeste kogemuste põhjal kujuneb välja tema nägemus ülejäänud maailmast. Kui see kogemus on positiivne, siis on tal olemas ka baasusaldus maailma suhtes. Lapsest areneb optimistlik indiviid, kes näeb maailma ilusana ning kes usub sellesse, et ükskõik kui rasked väljakutsed tal ette tulevad, tema baasvajadused saavad alati rahuldatud.
Esimesed elunädalad on lihtsalt nii olulised, et iga vanem peaks võtma selle vastutuse pakkuda sel ajal oma lapsele just neid kõige positiivsemaid emotsioone – aeglustada, hoida ning käsitleda last õrnade kätega (sh riietumisel, pesemisel, mähkmete vahetamisel), olla tema jaoks olemas, et leida mõnus ühiselt kulgemise rütm.