Raamatute lugemine ja lugude jutustamine on vist pea igapäevane osa perede puhul, kes hindavad raamatuid.
Meie pere lapsed armastavad raamatuid! Mida vanemaks nad saavad, seda rohkem nad veedavad aega neid täiesti iseseisvalt lehitsedes ja uurides (täpsustan, et kõige vanem laps ei loe veel). Samas on juba näha, kuidas ta imiteerib meid (lugemist) ja seletab sellisel lugemisele iseloomulikul hääletonaalsusel väiksemale, mis raamatus on 🙂
Kodust lugemisnurka üles seades on väga oluline lastele näidata, kuidas raamatuid käidelda. Montessori lasteaiarühmas tehakse seda tavaliselt heade kommete harjutustega (grace and courtesy). Minu tutvusringkonnas on ka peresid, kelle puhul kuulen, et nende lapsed ei oska üldse raamatutega ümber käia – pooltel raamatutel on lehed katki või puudu, lastele ei saa anda midagi muud kui vaid kõvade kaantega raamatuid. Raamatud on ebamääraselt koos ülejäänud mänguasjadega ning kui aus olla, siis ega isegi ei tekiks sellises keskkonnas austust ja huvi nende vastu.
Kuidas lapsed raamatutesse suhtuvad algab meie enda suhtumisest ning sellest, kuidas me ise oma lastele raamatuid tutvustame.
Meie kodus on kaks lugemisnurka – elutoas ja laste magamistoas. Seal on nii tavalisi raamatuid kui ka kõvade kaantega raamatuid ja nii on see olnud sellest ajast kui sündis meie perre ka teine laps. Ta on algusest peale näinud, kuidas pehmete lehtedega raamatuid käidelda ning vahel ikka on ka õnnetusi juhtunud (mõni rebend), siis me lihtsalt võimalusel parandame raamatu ära ning näitame uuesti, kuidas raamatuga ümber käia.
Sinu ülesanded vanemana kui lugemisnurk on kodus olemas:
- Näita lapsele, kuidas raamatut lugemisnurgast võtta, kuidas seda kanda ja kuidas tagasi oma kohale panna.
- Näita lapsele, kuidas raamatu lehekülgi pöörata.
Lugemisnurk Montessori rühmaruumis
Montessori lasteaiarühmas on lugemisnurk sotsiaalne ala. See pakub lapsele mugavust, samas ka veidike võimalust olla privaatsemalt. Lapsed lähevad sinna, et lugeda, olla vaikselt ja raamatuid lihtsalt vaadata, kuid mõnikord kasutavad nad seda ka selleks, et üksteisega lugusid jagada.
Montessori rühmaruumis ei pea olema kõik raamatud vaid ainult lugemisnurgas, vaid pigem ongi huvitav kui need on erinevates paikades üle ruumi, et siis olla lapsele inspiratsiooniallikaks. Näiteks taimede lähedal on raamatud bioloogiast, või kunstiala lähedal on raamatud erinevatest kunstnikest jne. Sama põhimõtet võib võimalusel kasutada ka kodus 🙂 Selleks on suurepärased väiksed molbertid, üksikute taldrikute hoidjad või raamatuhoidjad, mis on mõeldud kokaraamatutele.
Kuidas lugemisnurk võiks olla seatud?
- See peaks välja nägema mugav ja kutsuv. Võibolla lapse suuruses kiiktool, väike diivan, padjad, vaip, taimed, väike laud lugemislambiga.
- Raamaturiiul, kus on pigem nähtav raamatu esikaas kui, et külg. Esikaas on lapsele palju kutsuvam ning ta suurema hea meelega võtab raamatu, et uurida, mis seal sees on.
- Montessori lugemisnurk rühmaruumis võiks mahutada rohkem kui vaid ühe lapse, sama põhimõtet võiks jälgida ka kodus kui lapsi on mitu. Oluline pole see mitu last seal viibib, vaid ikkagi see, millega nad seal tegelevad- lugemisega, ning mitu last võib seda teha ju samal ajal
- Kui laps eelistab lugemisnurgast raamatu võtta ja hoopis laua taga seda lugeda, siis see on okei.
- Lugemisnurgas võiks olla saadaval väga erinevaid raamatuid, sh ka erinevatest kultuurides, eriti neist, kes rühmas ka esindatud on.
- Raamatuid tuleks vahetada vastavalt laste huvile mingil konkreetsel ajahetkel.
- Raamatuid valides võiks silmas pidada, et nende sisu väldiks stereotüüpe ja pakuks positiivseid kogemusi (kuid sellised, millised need raamatud olla võiks on .
- Raamatud võiksid olla erinevas suuruses, illustreeritud kasutades erinevaid stiile.
- Kui rühmaruumis on ka 5-6 aastaseid soravaid lugejaid, siis nende jaoks võib olla ka täiesti eraldi riiul sisukamate juturaamatute jaoks (ing k. chapter books). Sel juhul võiks olla ka neil oma isiklikud järjehoidjad jmt.
- Raamatukogu (kui see konkreetses lasteaias olemas on) on eraldi klassiruumist. Lastel on ligipääs ainult raamatutele, mis on nende jaoks välja pandud.
Raamatukogu
Lasteaiad on kõik erinevad ning sellest tulenevalt ka võimalused. Eestis vist pole üldse levinud, et lasteaial on oma isiklik raamatukogu, mujal maailmas võib seda kohata küll. Kui lasteaial on oma raamatukogu, siis juhendajal on alati võimalus leida soodsaid raamatuid teise ringi poodides, samas olles tähelepanek nende seisukorra ja sisu üle. Mina isiklikult oma koju ostan päris palju raamatuid just neist teise ringi poodidest ning loomulikult jälgin ka seda, mida pakutakse Raamatuvahetuse kaudu.
Kui lasteaial pole oma enda laia valikuga raamatukogu, siis on võimalik raamatuid laenutada kohalikust raamatukogust. Sellisel juhul on eriti oluline, et lapsed teaksid kuidas raamatuid käidelda.
Raamatukogu külastuse võib organiseerida rühma lastega, aga sina kui vastutav täiskasvanu peaksid olema selleks valmistunud. Alati on hea enne raamatukoguhoidjaga kokku leppida, missuguse sisuga lugusid ja raamatuid ta võiks lastega jagada (mõnikord nad teevad seda kui lapsed külastavad neid rühmaga). See on sinu otsustada, kas lapsed saavad ise valida raamatuid lastele mõeldud osakonnast või oled sa palunud raamatukoguhoidjal juba mingi valiku ette valmistada.
Raamatukogu külastamine on alati kasulik ka nendele lastele, kellel kodus ei pruugi väga palju raamatuid olla, nii nad mõistavad, et neil on siiski ligipääs kõigele sellele. Ligipääs raamatutele ei sõltu pere eelarvest. Samuti on raamatukogu külastamine kasulik neile lastele, kellel on kodus palju raamatuid, siis nad mõistavad, et raamatute hulk ja saadavas on veelgi suurem
Mina oma lastega ei ole veel muutnud raamatukogu külastamist regulaarseks harjumuseks, natukene ehk seepärast, et meil on kodus palju raamatuid ning mugavam on olnud neid juurde hankida Samas mida vanemaks nad saavad, seda enam ma näen, et see võiks olla meie plaanides küll (lisaks ega raamaturiiulisse, kus need raamatud, mis parajasti laste lugemisnurgas väljas pole, lõputult palju raamatuid ei mahu ka :D).
Kokkuvõte
Lapsed vajavad oma igapäevaellu raamatuid ja lugusid! See aitab neil mõista laiemat maailma ning tutvustab kõiksugu võimalusi. Meie ülesanne täiskasvanutena on leida võimalused seda rikkalikku maailma neile tutvustada. Mitte miski ei kompenseeri reaalset raamatut – see on täiesti teine kogemus hoida käes raamatut kui vaadata lihtsalt ekraani.
Lastel on nende sees armastus ja huvi keele vastu ning raamatud on vaid üks viis seda kirge toita