Antud postitust kirjutama asudes otsisin, mis võiks olla tactile/touch boards ja touch tablets vahendite eestikeelsed terminid ning vaatasin järgi Montessori pedagooogika terminisõnastikust (Montessori pedagoogika terminisõnastik (beetaversioon) (eki.ee)). Seal on kasutatud sõna liivapaber mõlema vahendi juures – vastavalt siis liivapaberitahvlid ja liivapaberiplaadid, samas ma ise ei ole sellega 100% nõus, sest mis puudutab siledaid plaate, siis tavapäraselt need ei ole kuidagi liivapaberiga seotud (loe edasi, et paremini mõista, millest kirjutan) 🙂
Kuna siledaid plaate tundus hetkel töö-ja ajamahukas tegema ka hakata (kuidas saada ikkagi see viieastmeline siledus erinevus koduseid vahendeid kasutades), siis need jäid sellest “meisterda ise” etapist välja.
Kõik selles postituses kirjeldatud vahendid on kaudne ettevalmistus kirjutamiseks. Nende otsene eesmärk on lihvida lapse kompimismeelt ning arendada sõrmedes/kätes seda nö õiget tunnet, kuidas õrnalt tunda (ing k. lightness of touch).
Võimalusel enne nende vahendite tutvustamist võiks lapsele teha ka esitluse silmaklappide kasutamisest ning kuidas sõrmeotsi ergastada (ing k. sensitizing fingertips).
Kuna nende vahenditega keskendutakse kompimismeelele, siis on lihtsalt hea teised meeled blokeerida, näiteks silmaklapid, et laps ei kasutaks hoopis nägemismeelt ;)).
Touch boards ehk liivapaberitahvlid
See vahend koosneb neljast ristkülikukujulisest tahvlist, mis on kõik sama suured.
- 1. tahvel, mis on jagatud kaheks võrdseks osaks, kus üks pool on sile ja teine pool kare.
- 2. tahvel, mis on jagatud kümneks võrdseks osaks – vaheldumisi sile ja kare pind.
- 3. tahvel, mis on jagatud viieks võrdse osaks – karedus muutub vähem karedast karedamaks.
- 4. tahvel, mis on samuti jagatud viieks võrdseks osaks, kuid nö sile pind muutub vähem siledast siledamaks.
Vanus: alates ~3. eluaastast
Tactile tablets ehk liivapaberiplaadid
Tegu on vahendiga, mis koosneb kahest karbist. Ühes karbis on viis paari karedaid plaate, mis on sama karedusega kui liivapaberitahvlitel number 3. Teine karp koosneb viiest paarist siledatest plaatidest, mis on samad, mis liivapaberitahvlid number 4.
Vanus: alates ~3,5. eluaastast
Materjalid
- Piisavalt tugevat alusmaterjali, millest tahvlid ja plaadid välja lõigata. Kiire pilguheit kuuri näitas, et meil oli olemsa 3mm kasevineeri.
- Tahvlid lõikasime mõõdus 13 x 24 cm.
- Plaadid mõõdus 9 x 12 cm.
- Värv (sileduse saavutamiseks, ideaalis sarnane liivapaberi toonile).
- Viies erinevas karedusastmes liivapaberit. Hea kui need on sama tootja omad, siis ei ole toonierinevusest kohe visuaalselt võimalik eristada nende karedust. Kasutasin järgmisi karedusastmeid – P60, P80, P100, P150 ja P240.
- Liimi
- Käärid
- Joonlaud
Töö käik
- Samm 1 – Leia alusmaterjal ning lõika välja sobivas mõõdus tahvlid ja plaadid. Olenevalt, kas teed kohe ka siledad plaadid.
- Samm 2 – Lihvi peenema liivababeriga plaadid ja tahvlid (ääred ning ka pind) siledamaks.
- Samm 3 – mõõda ning teibi värvimise jaoks vajalikud plaadid.
- Samm 4 – värvi tahvlid. Vahepeal lase värvil kuivada, lihvi õrnalt liivapaberiga ja vajadusel värvi uuesti, et saavutada sõrmede all mõnus siledus. Meil juba oli pruuni värvi (kasutasime seda pruuni trepi tegemiseks), see oli ka põhjus ehituspoest valida võimalikult sarnast tooni tootja liivapaber.
- Samm 5 – lõika välja sobivad tükid liivapaberist ning kleebi need aluspinnale, et saavutada plaatide paarid ja tahvlid, mis eespool kirjeldatud on.
- Samm 6 – tutvusta vahendeid lapsele 🙂