„To assist a child we must proovide him with an environment which will enable him to develop freely. “ Maria Montessori
Eelmised postitused olid sellest, kuidas parasjagu meie kodus Montessori mänguhommikud toimuvad ning mis ettevalmistusi emadega teeme, et need oleks huvitavad lastele ja ka emadele endale. Nüüd otsustasin avada natukene meie kodu, et näidata, mis pisikesi muudatusi oleme teinud, et meie 1,5aastane L. ennast mõnusalt tunneks. Pealkirja lisasin märkuse, et see on siis nö maimikuiga, et beebieas on lapsel natukene teistsugused vajadused, mis puudutab keskkonda, ning sama on ka vanema lapsega.
“The aim of the prepared environment is, as far as it is possible, to render the growing child independent of the adult.” Maria Montessori, The Secret of Childhood
Kõigepealt, mis puudutab kodu, siis tahan juhtida tähelepanu, et enda peas ei tasuks mingil juhul hakata mängima mängu nimega „võrdlemine“. Kui Montessori õpetuse järgi on iga laps individuaalne ning areneb täpselt talle omas tempos, nii on ka kõigi meie kodud unikaalsed. Vanemaks olemine ei ole kõige ägedamate Instagaram’i, Pinterest’i vmt. keskkonna piltide vaatamine ning kodu kohandamine nende järgi, meil kõigil on oma viis, oma kultuur ja oma väärtused, kuidas lapsi kasvatada. Tasub olla tänulik selle eest, mis juba olemas ning selle olemasoleva baasilt siis leida see õige tunne ning võimalused enda jaoks.
Igapäevastes rutiinides on palju asju, kus saame lapsi kaasata. See kõik loomulikult eeldab seda, et enda tempot tuleb natukene (või päris palju) aeglustada. Paljud asjad eeldavad väga, väga palju kordusi (nt korduvalt ja korduvalt hommikusöögilaua katmine perele), kuid see kõik on seda väärt.
Miks tasub enda kodu lapsesõbralikumaks muuta?
Montessori põhimõtteid jälgides julgustab kodu last arenema ning avastama. Silmas tuleb pidada, et paljud muudatused on tegelikult ajutised, laps kasvab ning kohaneb lõpuks ka täiskasvanute kõrgusel olevaga. Kodu võiks julgustada last:
- Turvaliselt avastama. Kodu võiks olla seatud nii, et silmas on peetud nö jah-keskkonda, et mida enam sa lapsele „ei“ pead ütlema, seda enam tasub üle vaadata, et kas seda asja annab liigutada teisele kohale, või hoopis piirata tema ligipääsu (jah, on ka täitsa OK, kui laps näiteks ei pääse igasse tuppa vmt). Või küsida endalt, kui oled jälle teda keelamas, et miks ta ikkagi ei võiks nende pottide ja pannidega mängida, omavahel kaasi sobitada jne?!
Kodu tasub vaadata läbi lapse silmade, et kuidas tema seda näeb. - Liikumist. Liikumine = elu, kogu õppimine toimub läbi liikumise, seega on nii oluline võimaldada lastel vabalt liikuda.
- Keskendumist. Lapsed sünnivad 100 miljardi neuroniga (närvirakuga) ning tegelevad pidevalt sellega, kuidas nende vahel seoseid luua, see on ka hetk, mil areneb keskendumise oskus. Austa seda kui nad millegagi keskendunult töötavad, isegi kui sa eemalt päris täpselt ise aru ei saa, mis see on.
- Iseseisvust. Tihti puudub kodudes lastel vaba ligipääs isegi joogiveele (nad peavad alati vanemalt küsima kui soovivad juua) või võimalus, kuidas nad saavad oma käsi pesta. Vanemad tõstavad neid kraani juurde ja tagasi.
- Enesedistsipliini. Kui lapsel on vabadus liikuda, vabadus keskenduda enda poolt vabalt valitud tegevusele, siis kõigi nende tegevuste kaudu areneb ka tema enesedistsipliin.
- Kommuniaktsiooni. Lastega koos toimetades räägi nendega pidevalt, mida ja kuidas sa teed, mis nemad teevad. Kasuta päris keelt, mitte beebikeelt, nii areneb nende sõnavara. Laula, loe, jutusta luguasid ja lihtsalt suhtle nendega pidevalt.
- Korraarmastust. Selles vanuses lapsed on väga tundlikud korra suhtes, nende keskkond võiks olla lihtsustatud, vaba üleliigsest. Mänguasjad ja vahendid esteetiliselt ilusad ning väheses koguses.
Ettevalmistatud keskkonna eesmärk maimiku jaoks on eelkõige motiveerida teda avastama ilma täiskasvanu simulatsioonita. Keskkonda peaks olema turvaline, lapsesuuruses mööbliga, materjalid arusaadavad, täielikud ja ilusad. Laps õpib austama keskkonda läbi tema enda tegevuse. Täiskasvanu ülesanne on õpetada last, kuidas neid vahendeid kasutada.
“In an open environment, that is, in one that is suitable to his age, a child’s psychic life should develop naturally and reveal its inner secret. Unless this principle is maintained, all later attempts at education will only lead one deeply into and endless maze.” Maria Montessori, The Secret of Childhood
Pakkudes lapsele sobilikku keskkonda, kasvab temast rõõmus ja enesekindel õppija. Lapsed armastavad uurida asju enda ümber, tema vastuvõtlik meel (inglise keeles: absorbent mind) töötab pidevalt, väsimatult.
“The Absorbent Mind is a distinctive form of child’s mind, which soaks and absorbs unconsciously, all the impressions from the environment so that the impressions become a part of the child’s psyche, forming his/her personality and staying lifelong within child.” Maria Montessori, The Absorbent Mind
Kokkuvõtteks võib öelda, et ettevalmistatud keskkonna mõte on lihtne: arendada lapses baasusaldust ja olla toeks normaalse isiksuse arenemisel. Inimesed lapse ümber peavad samuti aru saama, et laps vajab seda, et ta oleks armastatud ja austatud, nad õpivad kõigi oma meelte kaudu ning teevad seda kõige paremini jälgides, endasse imedes ja vabalt liikudes