Üle-eelmisel nädalavahetusel toimus 32. Roheliste Rattaretk “Kuidas elad, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024?“. Kolm päeva ja kokku ligi 180 kilomeetrit sõitu. Võib tunduda hullumeelsena, aga meie pere, koos kolme väikese lapsega, tegi selle retke kaasa. Jagan oma kogemusi ja õppetunde, kuidas see seiklus õnnestus, ning kuidas hooliv distsipliin ja Montessori pedagoogika aitasid meid teekonnal.
Päev 1: Koos sõpradega
Me alustasime oma teekonda Tallinnast juba neljapäeva õhtul, et vältida hommikust kiirustamist ja ööbisime Tartus. Esimene päev sisaldas juba väljakutseid. Lorelai, meie 6-aastane, tahtis väga palju kiiremini sõita ning lubasime tal seda teha. See tähendas aga, et ta kahel korral ei märganud teemärgiseid ning sõitis valesti, mis tähendas palju lisakilomeetreid ja motivatsiooni langust. 15 km enne esimese päeva lõppu ta keelduski rattale istumast. Lubasime tal oma ratta saateautole (laibakale*) panna ja ta sai koos autojuhiga kaks tundi oodata, enne kui sõit laagrisse jätkus.
Ka meie 5-aastane Laura väsis, kuid siin aitasid meid sõbrad, Margo ja Kaia. Mina olin veidi eespool ning otsustasin pöörduda tagasi, et näha, kas mul ehk õnnestub Lorelai ratta selga saada. Kuna Laura jaoks oleks see edasi-tagasi sõitmine lisanud juba niigi pikale päevale 8 km, jätkas ta meie sõpradega iseseisvalt. Kui polnud emmet-issit lähedal, oli ta olnud super tubli ning iga mäe otsa sõitnud suur naeratus näol 😀
Õppetund: Koostöö ja sõprade tugi on hindamatu. Montessori pedagoogika rõhutab koostööd ja üksteise toetamist, mis aitab lastel tunda end osana grupist ja säilitada motivatsiooni.
Päev 2: Paindlikkus ja koostöö
Laupäeva hommikul oli Lorelai kindel, et ta oma rattaga ei sõida. Ei olnud mõtet teda sundida. Jätkasime teekonda, jättes tema ratta laagrisse ja paigutasime ta järelkärru. Kuna Lorelai pikkus lubas tal sõita ka väiksema rattaga, vahetasid nad Lauraga sel päeval kohti, et kes oli järelkärus, kes sõitis. Mingil hetkel see enam ei töötanud ning Lorelail oli võimalus minna meie sõpradega varem laagrisse. Laura sõitis vapralt edasi, kuid mingil hetkel teipisime tema ratta ajutiselt järelkäru peale. 5 km enne lõppu sai ta ratta selga tagasi ning sõitis positiivse emotsiooniga laagrisse.
Õppetund: Hooliv distsipliin tähendab paindlikkust, koostööd, järjepidevust ja loogilisi tagajärgi. Kui lapsed on väsinud või jonnivad, tuleb leida viise, kuidas neid toetada ja motiveerida, olles siiski ise järjekindel ning andes võimaluse lastel oma otsuste eest ka vastutada.
Päev 3: Koos lõpuni
Kolmas päev oli raske. Mõlemad tüdrukud olid hommikul jonnakad ja väsinud. Tegime palju peatusi ja liikusime aeglaselt. Lõpuks otsustasime teha pikema puhkepausi Pangodis ja nautida sealset loodust ning teha ujumispausi. Siis tuli meie juurde rajameister, kes teatas, et rada hakatakse juba maha võtma (kell 13.00 päeval!!!) ja et me vaadaku edasi ise kaarti. Okei, jõudsime Luke mõisaparki, kuid kolm päeva olid olnud intensiivsed ning minu ja Miikaeli nipid ja trikid hakkasid otsa lõppema, lisaks meie enda füüsiline väsimus. Otsustasime, et naudime kohvikutepäeva ning sõidame tagasi Tartusse saateautoga (laibakaga*).
Õppetund: Koosolemine ja toetamine on tähtsamad kui distantsi täielik läbimine rattaga. Montessori pedagoogika rõhutab lapse individuaalsust ja tema vajaduste arvestamist. Lapsed õppisid, et nad võivad oma tempot valida ja et pere toetab neid igal sammul.
Kuidas Montessori pedagoogika ja hooliv distsipliin meid aitasid?
Montessori pedagoogika põhimõtted, nagu lapse iseseisvuse ja enesedistsipliini arendamine, olid meie teekonnal väga olulised. Lapsed õppisid oma võimeid hindama ja vastutust võtma. Hooliv distsipliin aitas meil säilitada rahu ja positiivset meeleolu ka keerulistel hetkedel (kuigi tuleb tunnistada, et mitte päris alati). Meie retk näitas, et hoolimata väljakutsetest saab koos töötades ja üksteist toetades saavutada suuri asju.
Miks osaleda Roheliste Rattaretkel lastega?
Roheliste Rattaretk pakub turvalist ja toetavat keskkonda, kus on tagatud meditsiiniline abi, turvaline laagripaik ja mitmekesine kultuuriprogramm. See on suurepärane võimalus veeta aega looduses, õppida uusi asju ja veeta kvaliteetaega perega. Lisaks on olemas pakiveoteenus, mis vähendab koormust rattaga sõitmisel!
Järgmise aasta rattaretk toimub maikuu kolmandal nädalal teemal “Kuidas elad, Haapsalu?”
Kas oled ka tulemas? 😊
www.rattaretked.ee
PS! Miikael, minu abikaasa, käis esimest korda rattaretkel 17. aastat tagasi! Mina aastal 2012 ning sellest alates oleme kõigil retkedel olemasolevate lastega käinud perena 🙂 Seega kui sul on ka vastsündinu, rinnapiima saav beebi vmt, siis mul on kogemus olemas ning saan seda jagada kui järgmise aasta retkest osa soovid võtta! Lihtsalt kirjuta 😉