Mänguhommikute praktilise elu töötsükkel (4. osa)

Praktilise elu töötsüklist põhjalikumalt

Mänguhommikute sarja esimeses postituses kirjeldasin kogu 2-3-tunnise kohtumise ülesehitust, kuid kuidas näeb välja üks praktilise elu töötsükkel meil. Kõige olulisem on, et emad peaksid meeles sel ajal mitte liigselt jutustada, vaikses ja rahulikus keskkonnas, kus pole täiskasvanute jutuvadinat, on ka lapsed rohkem keskendunud. Lisaks on soovitatav vanemal istuda lapse paremal käel, kus tal on lihtsam jälgida kui vanem presentatsiooni teeb.

  • Emad valmistavad ette selle päeva puuviljad, määrded vmt. ning panevad need sobivatesse anumatesse.
  • Alustame käte pesemisega ning iga laps paneb endale ette kokapõlle. See on ka indikaatoriks, et nüüd hakkame süüa tegema. Mänguhommikute vahepeal leiab meie põll aktiivset kasutust kui L. mind söögitegemise juures abistab
  • Lapsed viivad vahendid lauale ning valivad ise endale istekoha.
  • Kuna laual on vähe ruumi, siis tavaliselt emad toovad lauale toidukraami, täpselt nii palju kui tarvis, et kõik saaks tööga alustada. Lähtudes lapsest, saab siis alati juurde tuua.
  • Lapsed toimetavad, emad püüavad sekkuda minimaalselt. Kui on uus tegevus, teeb iga ema oma lapsele presentatsiooni, kuidas vahendeid kasutada, vajadusel oleme me sel teemal juba enda Facebooki grupis kogemusi jaganud. Lisaks on siin suureks abiks erinevas vanuses lapsed, sest see on aeg, kus nooremad jälgivad suure huviga, mida vanemad ja kogenenumad juba teevad.
  • Kui lapsed on lõpetanud viivad nad enda vahendid kraanikaussi. Ise ära pesemiseni on jõudnud vaid vanemad
  • Lapsed pesevad käed ning võtavad põlle eest.
  • Tragimad pühivad laua lapiga.
  • Seejärel viivad lapsed lauale söömiseks vajaliku (taldriku, kahvli, veeklaasi), vajadusel vanemate abiga.
  • Lapsed söövad ühiselt, seejärel taas koristavad.

Igal lapsel on oma tempo. Väga tihti juhtub just noorematega seda, et nad tahaks söögilaua tagant koos toiduga mängunurka tormata, kuid meie mänguhommikutel kehtib range reegel, et sööme vaid laua taga. See on ka seepärast, et kui keegi söögiga mängunurka tormab võivad sealsed vahendid ja keskkond kahjustada saada, lisaks lapsed jälgivad väga usinasti üksteist ning järgmisel korral sooviks keegi teine ehk seda tegevust proovida. Lisaks on emade roll jälgida, et isegi kui laps otsustab poole töö pealt siirduda hoopis teise tegevuse juurde, on tal ka käed puhtad (kui otseselt kätepesu pole vajalik, siis piisab ka paberiga/rätikuga käte üle pühkimisest). Oma vahendid jõuab laps hiljem koristada või teeb seda ema. Lähtume eelkõige lastest.

Ühine söömise osa on ka selline, mis mõnel mänguhommikul õnnestub imeliselt ning mõnel meil seda ei olegi, sest lapsed on tegevuse käigus piisavalt palju „maitsnud“ ning uuesti söömise asemel soovivad nad hoopis muud teha. Natukene kahest meie tegevusest, jõulude ajal küpsetasime ühiselt piparkooke, kuid see pole päris iganädalane tegevus

1 – meloni/banaani tükeldamine ja mandariini koorimine

Esimestel mänguhommikutel alustasime kohe lõikamisest/ tükeldamiseks ning selleks olid kooritud melonid ja koorimata banaanid, hiljem vahetasime meloni tükeldamise mandariinide koorimise vastu ning nii jäi see pikaks ajaks. Põhjus oli lihtne, melonit tuli enne ise koorida, mandariinidega oli palju lihtsam Lisaks oli tegu sügisega, mil mandariinide hooaeg oli just hoogu sisse saamas.

Iga ema võttis kaasa koorimiseks ja banaani tükeldamiseks sobilikud vahendid oma lapsele:

  • Kerge, lapsesuuruses lõikelaud
  • Sakilise äärega nuga, Eesti poodides tuntud ka kui dekoreerimisnuga või köögivilja lõikur (nähtud neid näiteks suuremates Selverites või Apelsini poodides)
  • Kokapõll, mida on lapsel lihtne ise ette panna ja ära võtta
  • Väike taldrik söömiseks

Lisaks on siis kasutusel:

  • Koht, kus käsi pesta + käterätik käte kuivatamiseks
  • Väikesed kausid koorte jaoks ning kausid tükeldatud puuviljade jaoks
  • Joogivee kann ning lapsesuuruses klaasid
  • Väikesed kahvlid hilisemaks ühiseks söömiseks
  • Koristusvahendid

Banaanid lõikasime alguses viiludeks, et koorida neid ühtpidi, kuid õige peatselt liikusime selles suunas, et banaanid said lõigatud pooleks keskelt ning nooremate tarbeks tehtud sälgud keskele, et oleks hea väikeste ribade kaupa koorida (väga hea peenmotoorika harjutus väikestele kätele!). Mandariine koorisid lapsed, kuidas keegi vilunud oli, enamasti piisas sellest, et vanem tegi lihtsalt koore natukene lahti ja laps toimetas edasi juba ise.

2 – määrdenoaga määrimine

Aasta algusest oli tunda, et poest saadud mandariinid pole enam nii mahlased ning on aeg uueks ülesandeks – määrdenoaga määrimine. See on võimalus ka harjutada hoopis teistsugust kätetööd.

Vahendid:

  • Lapsesuuruses määrdenuga
  • Kasutame endiselt väikest ja kerget lõikelauda tööpinnana
  • Taldrik määritud võileibade jaoks
  • 2+ aastased lõikavad siis lisaks ka värsket kurki nailonist vmt teraga noaga
dav

Töötsükkel on üldiselt sarnane esimesega, lihtsalt kasutusel on teised toiduained ja vahendid. Alguses kasutasime riisigalette (head tugevad) ning täiesti klassikalist hummust ja sulatatud juustu, viimasel korral oli kasutusel ka bugette, et tegelikult on võimalik ühe töö raames nii paljude erinevate maitsete ja materjalidega vaheldust luua.

dav
rpt

Kokkuvõte

Üldiselt lapsed naudivad rutiini ja kordusi ning me ei kipu igaks korraks midagi uut välja mõtlema, pigem teeme rutiinselt neid harjutusi ning küll see vilumus ka tasapisi tuleb ning kui tunneme, et aeg on nö järgmiseks sammuks, siis selleks ka end ette valmistame.

Lapsi keskendunult toimetamas näha on nii vahva, lisaks regulaarsetele mänguhommikutele on meil kevadel plaanis ka ühine kontserdi külastus, kuhu on liitumas nii mõnigi isa ja pere vanemad lapsed. Mänguhommikud pole pelgalt lastele, vaid ka vanematele, kellest ühiselt on kasvanud vinge kollektiiv, kes üksteist toetab ning omavahel kogemusi jagab.