Topponcino – mis see on?
Toppocino (itaalia keelst) – väikene pehme padi, mis mõeldud selleks, et aidata uuel ilmakodanikul pehmelt harjuda eluga väljaspool emaüsa. Enamasti kasutusel alates sünnist kuni 6nda elukuuni, kuid oleneb suuresti madratsi ja beebi suurusest ning tegelikust vajadusest. Originaalse padja mõõtmed on 27” pikk ja 15” lai (~69×38 cm), mis on täidetud orgaanilise puuvillaga ning mille katted on kõige paremast ning pehmemast puuvillast, mis kättesaadav.
See on nö beebi esimene ettevalmistatud keskkond, mis saab talle tuttavaks ning millega on teda hea ning turvaline liigutada ühest kohast teise, mille peal lasta tal põrandal maailma avastada, ning millel anda teda hoida teistele pereliikmetele või lähedastele (eriti kui peres on näiteks kasvamas vanemaid lapsi).
Lisaks on see hea abiline imetades, kuidas kergelt patja liigutades on võimalik tõsta beebit ühelt poolelt teisele.
Lühikese inglisekeelne tutvustusvideo leiab ka näiteks siit – https://www.youtube.com/watch?v=xPgd4unBJ30.
Miks?
Alguses tundus mulle mõte toppocinost kui väga vanamoodsast viisist last kanda ja hoida. Tänasel päeval ju räägitakse palju nö. neljandast trimestrist ja sellest kui oluline on nahk-nahka kontakt, kuidas last võiks kanda kandelinas või -kotis jmt. Lisaks on meil Eestis saada imeliselt häid lambanahku, mis põhimõtteliselt võiks vajadusel ju ka sobida. Samas L. polnud kunagi võimalus olla algusest peale “montessoribeebi”, kuna ma lihtsalt ei teadnud tol ajal Montessori pedagoogikast mitte midagi, ning kui lugeda ja kuulata teiste emade kogumusi toppocinoga, siis see lihtsalt tundub olevat midagi, mida tuleb proovida enne kui lõplik hinnang anda, kas see sobib meie perele või mitte.
Mujal maailmas on see väga levinud vahend, mille uued vanemad endale muretsevad. Uurisin Eesti käsitöömeistritelt, kas kellelgi on see järgmiste tööde nimekirjas, kuid mida rohkem ma uurisin, seda enam sain vastuseks teistelt emadelt, et muidugi nad tegid selle ise või plaanisid kindlasti teha… ja ega mina ei saa ju kehvem olla ja nii ma selle plaani võtsingi ning tänu sellele on siis minu lugu ehk inspiratsiooniks teistelegi.
Materjalid:
Allpool on toodud materjalid, mida kasutasin. Loomulikult võib eelistada täpselt seda, mis parasjagu kättesaadav on, kuid meeles võiks pidada, et mida beebisõbralium, seda parem, näiteks ei aja higistama, hingab jmt. Riideid valides oleme vanematena ju ka super valivad, mis võiks uue ilmakodaniku ihuga kokku puutuda ja mis mitte.
Lisaks ma pole kindlasti eriti suur käsitööentusiast ning kogenenumad õmblejad ehk teeks nii mõndagi teistmoodi
- Padjaosa sisu – puuvillane vatiin 70cm (laius 200cm) . Hind 8,333EUR
- Padjaosa kate – orgaanilisest puuvillast musliinkangas 45cm (laius 155cm). Hind 4,85EUR Abakhanist soodushinnaga ostes (https://www.abakhan.ee/roivakangad/lux/orgaanilisest-puuvillasest-musliinkangas-hall.html)
- Käärid
- Kalka vmt. materjal šablooni jaoks, mina kasutasin näiteks tapeeti
- Niit ja nõel
- Õmblusmasin
- Käärid
- Rätsepakriit või vildikas
Töö käik (40 x 70 cm):
- Otsusta, mis suuruses võiks olla toppocino ning tee vastavalt sellele šabloon. Mida võtsin aluseks olemasoleva materjali koguse. Padjaosa sisuks oli mul vatiini 200cm jagu, et teha 5-kihiline padi (proovisin, kuidas vaid neli kihti jääks ning viis tundus sobivam), otsustasin, et laius saab olema 40cm, et kangast maksimaalselt ära kasutada, pikkus 70cm.
- Šablooni valmistasin järgmiselt:
- Joonistasin ristküliku ABCD, kus AB = 30cm ja BC = 40cm
- M oli AD/BC keskpunkt. Kui sul on piisavalt pikk sirkel, saad tõmmata sirkliga joone. Minu sirkel jäi lühikeseks ning M. sidus niidi pastaka tipu otsa ning joonistas niiti keskpunktis hoides ilusa kaares joone.
- Murra paber pooleks ning lõika šabloon välja või lihtsalt korda protsessi teisel pool.
- Lõika välja 5 kihti sisu.
- Õmble sisu ääred kinni. Mina kasutasin alguses jämedat nõela ja tugevat lõnga, aga kuna see vatiin on päris väntske st. oli üsna keeruline jämedat nõela läbi 5-kihi ajada, vahetasin nõela välja peenema vastu ja kasutasin lihtsalt 2-kordset niiti. Pisteks sämppiste (milline see välja näeb, näeb näiteks siit).
- Lõika välja musliinikangast kate ning õmble selle küljed kinni, nii et jääb üks väike ava, mille kaudu kate ümber pöörata.
- Pane padi sisse, sulge ava.
- Et sisu kenasti padja sees seisaks, fikseerisin ma selle 5-punktist, st õmlesin läbi terve padja.
- Ja padi ongi valmis, järgmiseks valmista piisav arv padjapüüre, mida vastavalt vajadusele vahetada. Pigem pesta padjapüüre kuna ma pole kindel, kui hästi puuvillane vatiin kannatab pesumasinaga pesemist. Üks võimalik viis katete tegemiseks on järgmises blogipostituses, mille leiab SIIT.