Sain ühelt sõbrannalt küsimuse, kelle laps on 2 kuud noorem, et millega L. praegu mängib, et tema laps ei huvitu väga millestki. Mõtlesin sellele ning kui aus olla, siis eelmistel kuudel ta tegelikult väga ei huvitunudki mänguasjadest, tahtis niisama minuga kõike koos teha ja kogeda, kuid nüüd ma näen teda aina enam nendega natukene aega mängimas.
Meil on kodus nö. kolm mänguala:
- Tema magamistuba. Seal päevasel ajal veedame väga vähe aega, rohkem hommikuti ja pärast seda, kui on rinda saanud ja ta tormab ise millegagi tegelema (ega ma siis ei sekku ka, sest lapse keskendumine on püha), seega sealsed mänguasjad on sellised so-so.
- Elutuba. Seal veedame suurema osa tema ärkvelolekust ning tema jaoks on kohandatud üks nurgake mänguasjade ning raamatutega, lisaks on ülejäänud toas veel paar sellist asja, mis on temale mõeldes sinna pandud.
- Hoov. Just, lugesite õigesti. L. on ülimalt aktiivne laps ning selleks, et ta magaks rahulikult ning mõnusasti, tuleb pakkuda talle nii füüsilisi kui ka vaimseid väljakutseid, ning kõige enam, ning minu jaoks ka lõbusam, on temaga õues olla, sest seal ta enamasti leiab ise endale midagi, mida uurida :D!
Mänguasjadega seoses on mõned põhimõtted, mida jälgime:
- Maksimaalselt on väljas kuni 6 erinevat tegevust. Mida rohkem on tegevusi, seda vähem ta millelegi keskendub ning ühe asja juurest teise juurde tormama hakkab.
- Mänguasjad on enamasti puidust või metallist, sest on vastupidavamad ja käega katsudes mõnusamad, kuid on ka erandeid ning plasti üldiselt me ei välista, loeb funktsionaalsus.
- Vahetame mänguasju regulaarselt. Kui tal millegi vastu huvi kaob, toon kapist või ka ostan uue, ning panen olemasoleva kappi… mõne aja pärast, kui see võiks tema jaoks endiselt huvitav olla, toon selle taas välja… kui see ei paku talle enam väljakutset, siis see kappi jääbki
- Üks asi, mida sooviks jälgida, kuid pole veel jälginud on see, et tegevused on astetatud raskusastme järgi vasakult paremale (samas suunas hakkab ta ju ka lugema), et kui on lihtsama asjaga natukene tegelenud võtaks ta kõrvalt järgmise, mis on natukene rohkem keerulisem. Hetkel on mänguasjad olnud muidugi ka lihtsalt hantliteks või närimiseks, et raskusastmetest saab rääkida kui ta on natukene vanem ning kasutab neid sihtotstarbelisemalt.
- Raamatud on kuvatud alati nii, et ta näeb nende kaasi, sest nii on need rohkem hetkel katsuma kutsuvad, tulevikus siis loodetavasti lugema .
- Igal õhtul enne söömist ja pesu, panen mänguasjad tagasi riiulisse nii, et L. seda näeb. Tulevikus tegelikult võiks see välja näha nii, et ta võtab endale meelepärast tegevuse riiulist, mängib sellega ning kui on lõpetanud, paneb ise kohe tagasi. Hetkel on aga tema keskendumisvõime 30sekundist 5minutini asja kohta ning juba ta võtab järgmise…
Nüüd siis natukene detailsemalt.
Hetkel magamistoas:
- Motoorikakeskus – ta juba ajab neid rõngakesi natuke seal taga, kuid peamine kasutusvaldkond on hantel või lihtsalt kõristina müra tekitamiseks.
- Kolm Schleich-i looma – hetkel lammas, hani ja hobune, kuna need on „Taluloomade“ raamatus. Neid toksib ta üksteise vastu, vastu põrandat ning lihtsat hoiab käes ja uurib, ning vahel viib ühest kohast teise.
- Muusikainstumendid – ta vahel kõristab või ka lihtsalt pöörab neid. Puidust ksülofon on tegelikult suur pettumus, see teeb nii kehvat häält, kuid need pulgad on head närimiseks
- Veerev kõristi – natukene kõristi funktsioonina, kuna teeb heli, kuid talle meeldib väga ka seda edasi veeretada ja sellele järgi käputada.
- Eemale ära pandud on „Pisike puu“ raamat (pehmed lehed), millest loen aeg-ajalt talle seal toas lugusid.
Elutuba
- Nuppudega pusle – hetkel harjutab ta enda sõrmekestega pisikeste objektide haaramist ning tema ülesanne on pusletükid sealt välja võtta, minu ülesanne siis need tagasi panna, seepärast seisab see ka riiulis nö kokkupanduna.
- Schleichi loomad (lehm, kass) – taaskord valitud minu suva järgi.
- Roheline heliga asi – sellele ma nimetust ei oskagi öelda, kingituseks on see saadud vanaemalt. Ma üldiselt väldin plastikut ning helide ja vilkuvate tuledega mänguasju, kuid see on kingitus Olen vahepeal selle ära pannud ja siis tagasi toonud, sest see on hetkel üks tema lemmikutest. Samas on see ka hea tema peenmotoorika harjutamiseks, nimelt selleks, et heli tuleks, tuleb keerata neid pisikesi kastikesi seal ning selle oskuse arendamisega ta tegelebki igapäevaselt.
- Raamatud
- Ladumistorn – eesmärk võtta need rõngad sealt tornist ära ning neid närida. Hetkel me veel nii kaugel pole, et ta neid ka sinna ise tagasi paneks, katseid on tehtud, kuid ehk on veel liiga keeruline.
- Muusikariistad – muusika on laste päevas nii oluline. Hetkel mul väljas siis maraka, käsitööna valmistatud sahistid ja kõristi, mis teevad erinevaid helisid.
Lisaks:
- Väikene kast pallimere pallidega, kus hoiustame üldse kõiki palle. Talle meeldib sinna vahel ise mööda tumbat (millel on jalad ära võetud) ronida, või vahel pane ma ta ise sinna sisse (näiteks hommikul kui ülevalt alla tuleme ja ma putru tegema hakkan), siis ta koksib palle üksteise vastu, närib neid ja lõpuks ronib kastist välja.
- Kiik – kiikumist ta armastab! Hetkel ta ise veel endale hoogu teha ei oska ning keegi peab teda seal kiigutama. Viimastel päevadel on see, aga leidnud kasutust hoopis nii, et ta paneb sinna sisse 2-3 palli ja siis kiigutab neid (erineva suurusega pallid veerevad erinevalt) ning lõbu oi kui palju.
- Kõiksugused pallid, kuna neid saab visata, taga ajada, veeretada. Eriti armastab ta õhupalle, ta ei suuda veel kiireid liikumis jälgida ning suudab tavalise palli puhul fikseerida vaid algus- ja lõpp-punkti, õhupall, mis on aga pooltäis, liigub rahulikult ning annab võimaluse seda jälgida, no lisaks saab seda ka närida. Ettevaatust! Kui pall katki läheb, tuleb tükid kiirelt kokku korjata ning piiluda ega ta juba midagi ka põske ei pistnud.
Hoov
- Kiik – vaieldamatu lemmik ning mida kiirem hoog, seda laiem naeratus suul! Ta muidugi on ka väikestviisi kaskadöör ning püüab aeg-ajalt enda asendit kiigel muuta ning vahel lausa püsti tõusta, et tuleb teravalt silma peal hoida.
- Liivakast ja sealsed mänguasjad – seal ta tunneb vahel end kui lõksu panduna, kuigi ta väga hästi oskab sealt ise välja ronida. Mänguasju toksib vastu maad, kui üheskoos liigava hullame, siis minu ülesanne on liivakooke ja losse teha, tema ülesanne neid lõhkuda – teamwork
- Bassein – kuumadel suveilmadel väga, väga mõnus. Sinna panen põhja peale vaid natukene vett (saab plärts, plärts teha) ning viskan sisse mõned pallid, mida ta taga ajab.
Mis meil siis veel kapis peidus on:
- Pikleri kolmnurk – see seisis meil pikalt elutoas, aga see ei leidnud enam üldse tema poolt kasutust ning tõstsime selle mõneks ajaks teise tuppa.
- Objekti jäävuse kast – sellel on kaasas 4cm läbimõõduga pall, mis mahub talle täpselt nii suhu, et võiks lausa kinni jääda, seepärast me sellega mängime vaid koos kui ma kindlalt näen, kus on pall.
- Veel Schleichi loomi – neid on meil väike valik, et siis neid tasapisi talle tutvustama hakata ning sõnavara nii laiendada. Miks just Schleich – nad on käsitsi värvitud, suurepäraste detailidega ning käega katsudes väga mõnusad, lapsel loodetavasti tekib nii reaalne ettekujutus.
- Pehmed klotsid – neid ta toksib üksteise vastu, ajab taga nagu palli ning lihtsalt viib ühest kohast teise, teepeal närides. Lisaks neist saab laduda taaskord üheskoos torni, mille ümber ajamine on Lorelai ülesanne.
- Puidust kujundite sorteerimise kast ja ka platsikust (selle saime kingituseks). Puidust kujundeid ta aeg ajalt lihtsalt närib ning toksib üksteise vastu.
- Nuppudega kujundite pusled – kui liiklusvahenditega pusle (elutoas) teda veel kuidagi köidab, siis neid kujundeid ta alguses näris niisama, siis eks ikka toksis omavahel. Igatahes toon neid aeg-ajalt välja, kuid arvan, et see kujundi tagasi panemise oskus on veel natukene kaugemas tulevikus.
- Raamatud
Kokkuvõtteks siis tegelikult L. ei olegi teab kui palju mänguasju ning eks ikka vahel mängime hoopis nende asjadega, mis on ülejäänud majas kättesaadavad, ning mille tegelik otstarve ei ole “mänguasi” .